Defenderi usaldas Dakari rallil ühe oma kolmest võistlusautost leedukale Rokas Baciuškale. Ja näib, et nad ei eksinud. Maraton-ralli on jõudmas poole peale ja Baciuška on Stock- võistlusklassi liider. Teine leedukas Karolis Raišys võistleb samuti edukalt Defenderi eelkäija roolis, heideldes Dakar Classicu üldarvestuses esikoha eest.
Defenderid tahavad võita
2026. aasta Dakari rallil on Defenderid võitnud kõik seeriaautodel põhineva Stock- võistlusklassi kiiruskatsed. Briti maasturite tootja tuli kolme autoga võidukalt klassi, kus Toyota valitses peaaegu kümnendi.
Defender ei sõida Dakaril mitte ainult reklaamieesmärkidel. Tootja eesmärk on näidata Defender OCTA seeriamaasturi kiirust ja võimekust kõige karmimal maastikumaratonil. Seetõttu ei võistle Briti mark mitte T1+ klassis, kus kihutavad toruraamiga koletised hiigelrataste ja süsinikkiust keredega — mis meenutavad seeriaautosid vaid õige pisut —, vaid Stock-kategoorias seeriatootmisliinilt tulnud Defenderiga.
Dakaril võistlevad D7X-R ralliautod on samad Defender OCTAd, mida saab esindusest osta, ainult parema jahutuse, sport-amortisaatorite, turvapuuri ja 500-liitrise kütusepaagiga. See on mudelirea kõige laiem, võimsam ja sportlikum SUV-versioon, mis Dakaril tõestab oma töökindlust ja kiirust.
Hüüdnime Härra Dakar kandev Stéphane Peterhansel kustutas viie päevaga esimesel päeval kogunenud kaotuse ning, olles Toyota sõitjatest möödunud, on juba asunud leeduka Rokas Baciuška kannule. Baciuška hoiab liidrikohta kohe esimesest päevast ning näidates küpsust tõestab, miks just tema on Balti riikidest ainus tootja meeskonna esindaja tänavusel Dakaril.
„Iga päev on täis väljakutseid ja rehvipurunemisi, kuid kõik läheb hästi. Sõidame stabiilselt ja arvan, et just nii peamegi jätkama — sõitma ilma igasuguse jamata,“ ütles Baciuška, kes Dakari ralli esimeses pooles lõpetas iga päev Stock-klassi esikolmikus.
Näitab, kuidas teha ajalugu
Samal ajal näitab Karolis Raišys, kuidas Land Roveri ja Defenderi margid teenisid välja ikooniliste autode kuvandi. Lisaks on Raišys ainus Balti riikidest pärit vaneminstruktor Land Roveris.
Teist aastat osaleb ta Dakari rallil Dakar Classicu arvestuses Defenderi eelkäijaga, milleks on 1979. aasta Land Rover 109 Station Wagon. Raišys näitab, et legendaarse võistluse trofee, mille ta 2025. aastal võitis, tulles kolmandaks, ei olnud sugugi ime.
Tänavuse Dakari esimeses pooles püsib ta koos Prantsusmaalt pärit kaardilugeja Christophe Marquesiga järjekindlalt esikolmikus. Dakar Classicu üldarvestuses on võitlus äärmiselt tihe, mistõttu kohad vahetuvad iga päev. Ovoko Racingu meeskonna esindaja on kord esimene, siis kolmas, siis jälle teine, kuid liidrite seast ta ei kao.
„Keskendume sõitmisele, arvutamisele, navigatsioonile, koostööle kaardilugejaga, sest auto ei tekita üldse mingeid probleeme ja põrkab vaid rõõmsalt lehtvedrude peal, samal ajal kui V8 möire tõstab indu. Mul on raske uskuda, et pärast mitme tuhande kilomeetri läbimist pole autoga midagi juhtunud. Ainult meie ise ühes lõigus tabasime mitut kivi ja kraavi nii kõvasti, et summuti sai viga. Lõime mõlgid välja, summuti ei mossita ja töötab edasi,“ jagab Raišys muljeid.
Hüpeldes vana autoga luitelt luitele
Raišys veetis rohkem kui nädala Suurbritannias Land Roveri baasis maastikusõidu treeningul ning näitab rallil margi maasturite instruktori väärilist sõiduoskust. Tema auto on aga üks vanemaid, jäädes teistele tehniliselt märgatavalt alla.
Dakar Classicu reeglite järgi tohib võistelda ainult nende mudelitega, mis on juba osalenud Dakari rallil, mida korraldatakse alates 1979. aastast. Kuigi autosid võib täiustada, ei tohi konstruktsiooni muuta.
Karolis Raišys valis võistlusautoks võimalikult vana, 1979. aasta auto, Defenderi, millel on lehtvedrustus. Rivaalid valivad võistlemiseks uuemaid autosid, starti lubatakse kuni 2004. aastal toodetud sõidukid, millel on juba vedrustuseks amortisaatorid.
Nii võivad rivaalid paigaldada võistlusautodele kõige moodsamad amortisaatorid, isegi samad Bilsteinid, mida kasutatakse Defender D7X-R juures. Oluline on, et auto konstruktsiooni ei muudeta. Raišys peab sõitma lehtvedrudega, mistõttu ulatub tema auto vedrustuse käik vaid 5–6 sentimeetrini.
Sellest hoolimata ütleb leedukas, et hüpeldes ja põrgates sõitmine on palju lõbusam. Muide, ka tema peamised konkurendid, kes võitlevad Dakar Classicu üldvõidu eest, sõidavad Defenderitega, ainult et uuema põlvkonna omadega, millel on amortisaatorid, mitte lehtvedrudel vedrustus.
Leedukad Defenderi roolis ei varja oma ambitsioone — nad tahavad võita. Tulemused ja tehnika näitavad, et neil on kõik võimalused ja potentsiaal tuua koju koguni kaks beduiini – legendaarset võistluse võidutrofeed.
